Juba päris mitu aastat tagasi kutsusin endale külla ühe toreda perekonna ja mõtlesin selleks puhuks ühe mõnusa koogi küpsetada. Valisin retseptiraamatust pildi järgi välja kihilise õuna-kaneelikoogi. Retsept oli paljutõotav, see polnud mingi tavaline õunakook vaid selline pidulikum variant, kihtide vahel oli juustukreem ja peal olid aprikoosiglasuuriga kaetud mees karamelliseeritud õunad.

Võtsin retsepti kenasti ette ja tõttasin poe poole. Retseptis olid muuhulgas komponendid: lahja pehme juust ja lahja toorjuust. Sel ajal ei olnud juustu kasutamine koogi valmistamisel Eestis veel väga levinud ja seepärast tundus see kook veel eriti põnev. Poes olin küll hetkeks segaduses, et mida tähendab “pehme juust” ja mida tähendab “toorjuust”. Valisin erinevate pehmete ja kreemiste juustude hulgast enda arvates parimad, mis tundusid retsepti sobivat. Nägin koogi valmistamisega palju vaeva ja panin sellesse kogu kire ja südame. Kook sai valmis ja nägi välja täpselt selline nagu kokaraamatupildil. Olin uhke ja ootasin oma külalisi.

Ootusärevalt jagasin koogitükid taldrikutele ja pistsin esimese lusikatäie suhu. Hmmm  – ei, mitte mmmm!!, vaid hmmm!?… vaatasin külaliste näoilmeid ja ka sealt paistis sarnane segaduses olev “hmmm!?”. Igaks juhuks võtsin veel ühe lusikatäie ja veendusin – see kook oli veidralt soolane ja selle maitseomadused oli kaugel sellest, mida tõotas visuaalne väljanägemine.

Juba juustukreemi valmistamisel olin seda mekkides tajunud kerget soolakat maitset kuid pahaaimamatult arvasin, et ju see peabki  nii olema, et taignas ja koogi kaunistusena kasutatav suhkur ja mesi ilmselt tasakaalustavad selle juustu soolaka maitse.

Kahjuks osutus see kook tõepoolest söödamatuks ja tuli ohverdada prügijumalale.

Nagu juba mainisin, ei olnud tol ajal juustu kasutamine kookides veel Eestis väga levinud, koogi tegemisega seostati ikka kohupiima. Mina aga soovisin just retsepti järgi teha ja oma võhiklikkusest erinevate juustude osas, valisin ilmselt valed juustud.

Õppetund: see, mida sa paned sisse, mõjutab oluliselt seda, mis tuleb välja!

Kui palju me teadvustame seda, millega me oma meeli igapäevaselt täidame ja kuidas see kõik mõjutab meie tulemusi?

Kas igaõhtune uudistevaatamine aitab meil neutraalselt olla kursis päevasündmustega või külvab see meie meeltesse alateadlikke hirme võimalike katastroofide ees, rahutust ja rahuolematust tööturu või poliitilise maastikuga? Kas filmide vaatamine, kus näidatakse tapmist, petmist, füüsilist ja vaimset vägivalda on meie jaoks pelgalt meelelahutus või loob see meie alateadvusse mõttemustreid, mis julgustavad meid olema agressiivsed ja valelikud? Kas muusika kuulamine, mille sõnum ütleb “Let’s make the most of the night like we’re gonna die young” toob meie ellu rõõmu ja energiat ning julgustab meid saavutama ja enesesse uskuma või loob see märkamatult eelduseid elu põletamiseks?

Meedia rollist meie elude kujundamisel on palju räägitud. Sama palju räägitakse ka sõnavabadusest. See, millest sõnavabadusele tuginev meedia meile peamiselt kirjutab, mida ta meile näitab ja räägib, illustreerib just seda ideoloogiat, arvamusi ja veendumusi, mis on juba mõjutatud “nendest” uudistest, “nendest” filmidest, “sellest” muusikast … kui vabad need sõnad tegelikult on?

Turundus- ja reklaamitööstus toimib ainult sellepärast, et inimesi on võimalik erinevate võtetega mõjutada soovima seda, mida tahetakse pakkuda, ostma seda, mida tahetakse müüa jne. See on terve teadus ja seda õpitakse põhjalikult – kuidas koostada mõjuvat sõnumit, kuidas koondada visuaalsed ja heliefektid ning kuidas tekitada inimestes emotsiooni läbi lugude, kuidas paigutada kaupluses kaubad, kuidas suunata inimeste liikumist ja mõtlemist.

See kõik on põnev ja huvitav! Veelgi põnevam on aga teadmine, et teadvustades ja leppides sellega, et me kõik oleme mõjutatavad, saame me valida, milliseid sõnumeid me endale ligi laseme, me ei saa tihti valida seda, mida me näeme, kuid saame valida seda, mida me vaatame, me ei saa valida seda, mida me kuuleme, kuid saame valida seda, mida kuulame!

Ole tähelepanelik, millega Sa oma meeli täidad sest kõik see mõjutab seda, milliseid tulemusi Sa oma elus saavutad! Ole tähelepanelik, millega Sinu lapsed oma meeli täidavad sest kõik see mõjutab nende tulemusi elus. Küll on nunnu ja naljakas kuidas mõnekuune laps muutub tähelepanelikuks ja elavaks just reklaamipauside ajal – aga mis on tegelikud tagajärjed lapse alateadvuses? Me lubame oma eelkooliealistel lastel vaadata Kättemaksukontorit ja teeme nalja selle üle, et väikesed fännid oma iidoleid kaubanduskeskuses pikali jooksevad – aga mida tegelikult selline seriaal neile õpetab? Me lahutame oma meelt jälgides teleseriaale keskpäraste inimeste keskpärastest eludest ja ei märkagi kuidas meie enda mõttemustrid ekraanil nähtuga üha enam sarnanema hakkavad.

Meil kõigil on valik, kas vajutada oma teleril “on” nuppu või mitte, meil kõigil on valik, kas avada uudis pealkirjaga “Siiri Sõnajalg: politsei peksis minu poja vaeseomaks!” või hoopis “Uus samm rakuravis pani tantsijast tütarlapse käe uuesti liikuma”. Kusjuures esimesel nimetatud artiklil on netiavarustest kokku korjatud üle 23o kommentaari, viimasel koguni 17 kommentaari – hmm, täpsemal vaatlusel viimase artikli 17-st kommentaarist 13 sisaldavad endas negatiivset mõtet. Selle esimese artikli kommentaaridesse ma süüvima ei hakka.

See, mida me sõnadega väljendame, on vaid murdosa sellest, mis meie peas tegelikult toimub ja anonüümsed kommentaarid on päris hea näide sellest, mis toimub väga paljude inimeste peas.

Erinevatele uuringutele tuginedes on meil umbes 60,000 mõtet päevas, see tähendab 1 mõte sekundis iga ärkveloldud tunni kohta. Veelgi jahmatavam on aga asjaolu, et 95 protsenti neist on samad, mida sa mõtlesid eile ja üleeile ja üle-üleeile. See kõik ei oleks ehk nii hirmutav ilma järgneva statistikata: keskmisel inimesel on 80 protsenti harjumuspärastest mõtetest negatiivsed, mis tähendab, et iga päev mõtleb enamus inimesi umbes 45,000 negatiivset mõtet päevas.

Meie alateadvuse roll on vastu võtta informatsioon meid ümbritsevast maailmast ning kujundada informatsioonist kogemused, teadmised ja harjumused. Kui me “sisestame” peamiselt negatiivset infromatsiooni, ei saa me oodata positivseid kogemusi, teadmisi ja harjumusi. Peame olema tähelepanelikud, milliseid koostisaineid me kasutame ja teadlikud, et ka üks vale komponent võib rikkuda muidu imelise juustukoogi.