Mülkast välja!

Posted by on Jun 20, 2014 | Comments Off on Mülkast välja!   Mõned päevad tagasi, hommikujooksu tehes, sattusin ma tõeliselt mudasele rajale. Kuna meie piirkonnas käivad laiaulatuslikud teedeehitustööd, siis suured masinad võivad kõrvalised rajakesed, mida mööda mulle joosta meeldib, korralikult pahupidi pöörata. Nii oligi juhtunud, et rada, mille ostustasin valida, oli vihma ja raske masinavärgi kaasabil muutunud tõeliseks mudaväljaks. Esialgu mõtlesin, et see on ühe kurvi jagu, tippisin ennast kuidagi sealt mudast mööda. Peale kurvi oli aga selge, et see läheb veel edasi vähemalt jägmise kurvini. Järgmise kurvi juures muutus pilt aga veel koledamaks. Nüüd olin ma lõksus sest nii tagasi kui edasi oli näha vaid muda. Mis seal ikka, üritasin kuidagi rööpaharjasid ja teeservasid mööda edasi trügida, jalad juba korralikult mudased. Õige pea ei hoolinud ma enam mudast sest ega kuskile eriti kuivemasse kohta astuda polnudki. Ja siis ta lõppes … ühe männituka juures ootas mind kena kuiv rajake ja edasine teekond kulges värskete hommikuste moonide ja kastemärja muruga ääristatud killustikusegust liivateed mööda. Eks elus ole ikka nii, et selleks, et jõuda “haljale oksale”, on kõigepealt vaja end mudast läbi murda. Millist tüüpi mudamurdja oled sina? 1. Ettevaatlik kõrvaltvaataja. Jõudes tõelise mudamülka servale, loobub ta kohe ja pöörab otsa ringi. Ta eelistab turvalist ja teiste poolt sissetallatud rada. Enamus inimesi kuulub just sellesse kategooriasse. Nende elukäigud sisaldavad traditsioonilist kooliteed ja turvalist töökohta, mis tagab 40-tunnise töönädala, 28 päeva puhkust aastas, piisavalt sissetulekut, et maksta eluasemelaenu ja autoliisingut, keskmiselt 3 ja pool tundi telerivaatamist päevas, puhkusereisi mõnesse aiaga piiratud kuurortisse jne. Need inimesed väldivad igasugust muda, igasugune ootamatu kõrvalekalle nende igapäevases rutiinis kohutab neid ja nad eelistavad ootamatuste puhul tagasi pöörata. Isegi kui nende peas tekib korraks mõte, et äkki prooviks, siis päris kiiresti loobuvad nad sellest plaanist pidades seda liiga riskantseks. Need on tublid ja turvalised inimesed, kes teevad oma tööd korralikult ja kohusetundlikult, nende inimeste suurim risk elus on see, et ühel päeval nad tunnevad, et polegi elanud. Veel pole hilja, järgmise mudamülka servale jõudes võta ennast kokku ja püherda pisut! 2. Seiklushimuline allaandja. Mudani jõudes otsustab ta proovida. Ta ukerdab ennast esimese kurvini kuid nähes, et edasi läheb keerulisemaks, pöördub tagasi. Ka sellesse gruppi kuulub päris palju inimesi. Nad otsivad pidevalt mingit uut väljakutset, nad vahetavad töökohti, elukaaslasi ja hobisid. Mitte üheski paigas ei pühendu nad aga täielikult vaid otsivad võimalust suuremat muda vältides teisele poole välja jõuda. Nad süüdistavad teisi inimesi, asjaolusid ja ilma enda ebaedus, nad tahavad midagi enamat, kuid nad ei ole valmis ennast “määrima”. Kuna...
read more

S****t saia ei tee!

Posted by on Sep 27, 2013 | 0 comments Juba päris mitu aastat tagasi kutsusin endale külla ühe toreda perekonna ja mõtlesin selleks puhuks ühe mõnusa koogi küpsetada. Valisin retseptiraamatust pildi järgi välja kihilise õuna-kaneelikoogi. Retsept oli paljutõotav, see polnud mingi tavaline õunakook vaid selline pidulikum variant, kihtide vahel oli juustukreem ja peal olid aprikoosiglasuuriga kaetud mees karamelliseeritud õunad. Võtsin retsepti kenasti ette ja tõttasin poe poole. Retseptis olid muuhulgas komponendid: lahja pehme juust ja lahja toorjuust. Sel ajal ei olnud juustu kasutamine koogi valmistamisel Eestis veel väga levinud ja seepärast tundus see kook veel eriti põnev. Poes olin küll hetkeks segaduses, et mida tähendab “pehme juust” ja mida tähendab “toorjuust”. Valisin erinevate pehmete ja kreemiste juustude hulgast enda arvates parimad, mis tundusid retsepti sobivat. Nägin koogi valmistamisega palju vaeva ja panin sellesse kogu kire ja südame. Kook sai valmis ja nägi välja täpselt selline nagu kokaraamatupildil. Olin uhke ja ootasin oma külalisi. Ootusärevalt jagasin koogitükid taldrikutele ja pistsin esimese lusikatäie suhu. Hmmm  – ei, mitte mmmm!!, vaid hmmm!?… vaatasin külaliste näoilmeid ja ka sealt paistis sarnane segaduses olev “hmmm!?”. Igaks juhuks võtsin veel ühe lusikatäie ja veendusin – see kook oli veidralt soolane ja selle maitseomadused oli kaugel sellest, mida tõotas visuaalne väljanägemine. Juba juustukreemi valmistamisel olin seda mekkides tajunud kerget soolakat maitset kuid pahaaimamatult arvasin, et ju see peabki  nii olema, et taignas ja koogi kaunistusena kasutatav suhkur ja mesi ilmselt tasakaalustavad selle juustu soolaka maitse. Kahjuks osutus see kook tõepoolest söödamatuks ja tuli ohverdada prügijumalale. Nagu juba mainisin, ei olnud tol ajal juustu kasutamine kookides veel Eestis väga levinud, koogi tegemisega seostati ikka kohupiima. Mina aga soovisin just retsepti järgi teha ja oma võhiklikkusest erinevate juustude osas, valisin ilmselt valed juustud. Õppetund: see, mida sa paned sisse, mõjutab oluliselt seda, mis tuleb välja!   Kui palju me teadvustame seda, millega me oma meeli igapäevaselt täidame ja kuidas see kõik mõjutab meie tulemusi? Kas igaõhtune uudistevaatamine aitab meil neutraalselt olla kursis päevasündmustega või külvab see meie meeltesse alateadlikke hirme võimalike katastroofide ees, rahutust ja rahuolematust tööturu või poliitilise maastikuga? Kas filmide vaatamine, kus näidatakse tapmist, petmist, füüsilist ja vaimset vägivalda on meie jaoks pelgalt meelelahutus või loob see meie alateadvusse mõttemustreid, mis julgustavad meid olema agressiivsed ja valelikud? Kas muusika kuulamine, mille sõnum ütleb “Let’s make the most of the night like we’re gonna die young” toob meie ellu rõõmu ja energiat ning julgustab meid saavutama ja enesesse uskuma või loob see märkamatult eelduseid elu põletamiseks?...
read more

Eesmärgid – kellel neid vaja on?

Posted by on Sep 16, 2013 | 0 comments Üks mu hea tuttav ütles kord, et temale eesmärkide seadmine ei sobi, et tema ei taha oma elu ära planeerida, et ta tahab, et tal oleks iga päev vabadus teha seda, mida ta soovib. Inimesed kardavad eesmärke. Arvatakse, et eesmärkide seadmine on keeruline ja et nende nimel tegutsemine tähendab, et pead kogu lõbust oma elus loobuma ja pidevalt tulemuste nimel punnitama. Pealegi arvatakse, et eesmärkide seadmine on ilmtingimata seotud mingi tööalase tegevusega või mingi konkreetse projektiga ja arvatakse ka lausa seda, et eesmärkide seadmine on ülemuste rida. Ma usun, et te kõik olete läinud tühja kõhuga ja ilma ostunimekirjata toidupoodi. Me kõik teame, mis selle tulemus on – korv on täis kuhjatud igasugust kraami, kassas shokeerib meid arve ja hiljem selgub, et pooled sisseostudest peame ära viskama. Sama lugu on ka ilma eesmärkideta eluga – me kahmame igalt riiulilt midagi, kuhjame ennast näiliselt heaolu pakkuvat tegevust täis, me maksame selle kõige eest sageli liiga kõrget hinda (kadunud tervis, kaotatud suhted, kaotatud võimalused jne.) ja lõpuks selgub, et paljud ettevõetud asjad ei olegi nagu päris need, mida tahaks. Selleks, et meie elus oleks tasakaal, vajame me läbimõeldud tegevuskava, meil peab olema põhimõtteline arusaamine, mida me oma eluga peale hakkame ja kuidas me seda veedame. Me vajame eesmärke vähemalt järgmistes valdkondades: 1. TÖÖALASED/ERIALASED SAAVUTUSED – ei ole tähtis, kas sa oled ettevõtja või palgatööline, kas sa oled direktor või kassapidaja, tähtis on see, et sa teeksid oma tööd teadlikult 2. TERVIS – moodne maailm ei soosi head tervist: füüsilist liikumist on vähe, naturaalset toitaineterikast toitu on vähe, pingelist töötegemist on palju, läbimõtlemata füüsilist treeningut on palju ning ilma konkreetsete eesmärkide ja tegevuskavata on lihtne oma tervis koatada 3. SUHTED – otsekontakt inimestega muutub üha harvemaks ning põlvkonnad kaugenevad teineteisest. Selleks, et me saaksime aga elada harmooniliselt ja tunda end armastatuna, vajame me päris suhteid. Meil peab olema plaan perekonna joaks, kui me teame, milliseid inimesi me oma lastest soovime kasvatada, on oluliselt lihtsam igapäevaselt nende tegemisi suunata, kui me teame, milliseid suhteid me abikaasaga soovime, on meil lihtsam igapäevaselt oma ütlemisi ja tegusid kontrollida. Kui me soovime omada häid sõpru ja veeta nendega reaalselt koos aega, siis peame me tegutsema “vanamoodsalt”. 4. FINANTSID – raha ei tee tõepoolest kedagi õnnelikuks, aga see polegi raha funktsioon. Raha abil saame osta maja, et rajada kodu, raha abil saame osta voodi, et öösel hästi magada! Raha on tähtis ja ilma eesmärkide ja planeerimiseta võib...
read more

Ole inimene, kes paneb teisi naeratama …

Posted by on Mar 6, 2013 | 0 comments … ka siis kui kohtumisest on möödnud igavik või kui isiklikku kontakti polegi olnud!   Direktor tahtis oma ettevõttes parimat. Ta otsustas, et hakkab oma töötajatele parimaks võimalikuks eeskujuks – kunagi ei hiline, peab oma lubadustest alati kinni jne. Ühel päeval kutsus vana sõber ta lõunale. Juttu jätkus kauemaks ja õige pea märkas Direktor, et lõuna-aeg on ümber saanud ning ta on hilinemas müügimeeskonna koosolekule. Direktor vabandas kiirelt oma sõbra ees ja tormas auto poole. Peas vasardas mõte, et kuidas ta ometi võis nii mõtlematu olla kui ta ometi oli ise otsustanud, et ta peab oma lubadustest alati kinni ja ei hiline kunagi ning hilinemisehirmus vajus jalg gaasipedaalile pisut raskemalt kui oleks tohtinud. Politseipatrull peatas Direktori auto ning koostas rikkumise kohta protokolli koos trahviotsusega. Direktor kees vihast “Kas tõesti pole kuskil pätte ja kaabakaid püüda, et nüüd siis minule väikese kiiruseületamise eest selline trahv tehakse?” Direktor jõudis kontorisse, sisenes Müügijuhi kabinetti ja nõudis “Miks ei ole eelmise nädala müügiraport ikka veel minu  laual? Kas Sa arvad, et kui oled siin 7 aastat töötanud, et siis järelikult oled kindlal kohal ning võid mõne ülesande osas lõdvemalt võtta?” Müügijuht oli sellisest rünnakust endast väljas, ta oli 7 aastat pühendunult oma tööd teinud ja nüüd vihjati talle justkui oleks ta kergelt üleliigne. Jah, kokkulepitud graafikute järgi pidi raport eilseks õhtuks Direktori laual olema, kuid tänane müügikoosolek pidi seda oluliselt täiendama, seetõttu tahtis ta selle esitada koosolekul. Müügijuht tormas sekretäri laua juurde ja nõudis: “Kas sa saatsid selle kirja ära, mille ma hommikul Sulle andsin?”. Sekretär vastas, et ta pole veel jõudnud, kuna Müügijuht oli ise palunud tal unustada kõik muu ja paljundada materjalid müügikoosoleku tarbeks. Müügijuht käratas “Kui kaua see kirja saatmine siis aega võtab? Kui ma palun midagi ära saata, siis see on järelikult tähtis ja see tuleb kohe ära teha!”. Sekretäril oli klomp kurgus, oli ta ju teinud täpselt seda, mida oli temalt palutud ja nüüd selilne rünnak. Ta mõtles vaikides, kuidas talle on ülekohut tehtud. Terve kodutee keerlesid Sekretäri peas mõtted tänasest vahejuhtumist, ta mõtles, kuidas tema on alati püüdnud kõikide korraldusi korrektselt täita, tulnud vastu kui on olnud vajadus peale ametlikku tööaega midagi protokollida, kuid täna tundis ta ennast ebaolulise ja väärtusetuna. Kui Sekretär koduukse avas, nägi ta oma kooliealist poega kooliriietes põrandal pikutades telerit vaatamas ning pahandas “Mitu korda ma olen öelnud, et esimese asjana koolist tulles vahetad riided. Ma ei jõua sinu riideid nii palju pesta....
read more

Põnevaid fakte meie keelest!

Posted by on Feb 21, 2013 | 0 comments Vaata seda videot! Keith Chen: Could your language affect your ability to save money? Selgub, et asjaolu, et eesti  keelest puudub tuleviku väljendamiseks eraldi struktuur, annab meile eeldused olla jõukamad ja...
read more