Sattusin täna lugema ühe Eesti naispoliitiku FB postitust, kus ta viitas, et temalt küsiti, mis on tema edu võti ja selle peale vastas ta, et selleks on enesekindlal ilmel rongile astumine, isegi kui ei tea, kuhu see rong sõidab ning sama enesekindlal ilmel rongist maha astumine, justkui oleksidki tahtnud jõuda täpselt sinna. Et oluline on teekond ja et igasugune tulemuste taga ajamine on üle tähtsustatud sest siis jääb pool põnevust elus saamata.

Jah, kui Sa ei tea, kuhu Sa oled teel, on iga suund õige! Kui teekond pakub Sulle rõõmu ja põnevust, ja paigad, kuhu Sa jõuad, paeluvad Sind, on kõik kõige paremas korras.

Kuid kui Sa tunned, et Sa oled käinud ja näinud, aga ikkagi kuskile kohale pole nagu jõudnud, siis oleks mõistlik peatuda ja järele mõelda, kuhu Sa õieti jõuda tahad.

Miljonid inimesed maailmas on pidevalt teel mõtlemata, kuhu nad lähevad. Enamik inimestest käib päevast päeva n.ö autopiloodil – kuna teekond on juba nii selge, siis ei tajuta isegi seda kulgemist.

Minu arvates on olulised mõlemad, nii teekond kui ka sihtkoht. Kui ma ihkan Tallinnast Pärnusse minna, kuid sammun enesekindlalt Narva rongi peale ja astun Sillamäel sama enesekindlalt rongist maha, siis võib teekond pakkuda mulle küll elamusi ja ka sihtkohas võin ma leida midagi kasulikku ja põnevat ette võtta, kuid Pärnusse jõudmiseks on siiski vaja suunda muuta …

Kuidas siis tagada endale nauditav teekond ja meeleolukas kohalejõudmine?

Kõik algab unistusest! Me kuuleme sageli inimesi ütlemas “Unistada ju võib!”. Unistama lausa peab! Kui nii öeldakse, siis peetakse reeglina silmas seda, et see, millele viidatakse, on ütleja jaoks ebareaalne. Me ei teadvusta endale, et see, mis sellest unistusest edasi saab, on ainult meie endi teha.

Järgmise sammuna tuleks unistus ümber sõnastada eesmärgiks – talle tuleb anda mingi mõõde, kas ajaline või numbriline või mahuline. Eesmärgid tuleb sõnastada soovitud tulemusena olevikus, näiteks:

Laupäeval, 6. oktoobril kell 13:00 olen ma Pärnus.

Nüüd kui on teada, kus ma laupäeval, 6. oktoobril kell 13:00 olen, on aega planeerida teekonda ja seda ka nautida. Ja kuna sinna on veel pisut aega ja Eestimaa on piisavalt väike, siis jõuab ka Sillamäelt läbi põigata 😉

Ja nagu võluväel, seda postitust kirjutades jõudis minuni Jim Rohni ütlemine:

“If you learn to set a good sail, the wind that blows will always take you to the dreams you want, the income you want, and the treasures of mind, purse, and soul you want.”

Ehk et kui Sa oled oma purjed õigesti üles seadnud, viib tuul sind alati kohale – sinu unistuste juurde, sinu soovitud sissetulekuteni, sinu meele, kukru ja hinge aareteni, mida sa ihaldad.